Siin ma siis istun ja kirjutan teiel. Hetkel olen Tsehhis, Vidnavas, orienteerumislaagris. Siit algabki mu elu üks suurimaid seiklusi Saksamaal, pisikeses linnas nimega Heiden.
Heiden asub Hollandi piiri juures (umbes 20km kaugusel) seal elab ligikaudu 8500 inimest. Meie mõistes on seda palju, aga Saksamaal kutsutakse seda külaks. Küla lähedal asub ka kuulus Ruhr piirkond, kus asutati Saksamaa kivisöe ja terase tehased (vist).
Minu tee vahetusaastale kulgeb teistmoodi, kui teistel. Mina ei lahku Eetist, Tallinna lennujaamast lennukil nutuste silmade ja teiste minevate õpilastega. Nagu mina ikka suudan elada oma elu väga raskeks. Mina lahkusin kodust poolteist nädalat enne teisi ja suundusin treeninglaagrisse. Vidnavast pean ma seiklema läbi Poola lennujaama ja lennukile, mis viib mu Hannoverisse. Sealt algabki mu vahetusaasta. Kõigepealt olen ma 3 nädalat keelelaagris (heheee õpin keelt) ning lõpuks 23. augustil saabun rongiga oma vahetuspere juurde, kus ma viibin terve aasta kuni juuli alguseni.
Oma vahetuspere sain teada üsna hiljuti. Kuna ma ei ole eriti osav kirjutamaks võõrastele e-kirjasid (ma ei oska kunagi midagi kirjutad), siis seekord võtsin ennast kokku ja kirjutasin oma tulevasele perele. Vastust pidin ootama kaua, aga tulemata see ei jäänud. Eile õhtul peale võistlust oma maili vaatamas käies leidsin, et mulle on tulnud kiri tuleveselt hostisalt (noh tema maili addressilt oli kiri saadetud). Nad olid saatnud mega armsa ja pika kirja. Kirjas olid kõikide pereliikmete huvid ja igast asjad. Nad isegi tahtsid teada, kas ma tahan saada pangakontot endale Saksamaal (tavaliselt ei tehta vahetusõpilastele pangakontosid võõras riigis). Peres on mul ema, isa, vend, õde ja väike koer nimega Joker. Pere huvid kattuvad minu omadega osaliselt. Uutest asjadest tahan ma proovida tennist, sukeldumist ja laulmist (äkki leian selle aastaga oma kadunud lauluhääle ka ülesse). Seda kirja lugedes hakkasin ma tõesõna nutma.
 |
| Mina tikkimas |
 |
| Ma vist sattusin hoogu |
 |
