4 kuud ja palju muud

Ma nüüd siis võtsin ennast kätte ja kirjutan oma blogisse uue sissekande. Millalgi see nädal sai mul lahkumisest 4 kuud täis. Ma vist ei olegi jõudnud tänada neid 4 inimest (+ emme ja Kaarel) , kes olid minuga kella 2 öösel üleval ja kellega veetsin ma oma viimased hetked kodus. Südamest tänan teid!

Aga muidu läheb mu elu siin vaikselt edasi. Ma käisin eelmisel nädalal juuksuris, nüüd on mu juuksed 5 cm lühemad. Koolis saan ma ka juba rohkem aru, kui esimestel nädalatel.

Jalgpallis on hetkel võistlushooaega ja pea iga nädal on mul kuskil mäng. Mulle on hakkanud jalgpall täistsa meeldima.

Pühapäeval käisin jälle Agnesega kaasa. Sain jälle natuke metsas oma mõteid tuulutada.

Ma sain inglise veeranditöö tagasi, hindeks sain 3+, oleks saanud paremini, aga mina ei teadnud, et ülesandes tuleb terve raamat ära analüüsida, mitte kirjutada päeviku sissekannet (Mis tegelikult oli antud ülesanne, kirjutada peategelase päeva päeviku sissekanne). Aga noh jamh, eks ma saan uuesti proovida jaanuaris, sest siis on järgmine töö, ehk läheb paremini.

Kuna see nädal on koolis N, R, L projektipäevad, milles vahetusõpilased (mina) osalema ei pea, saan ma endale pika nädalavahetuse.

Ma olen avastanud, et need asjad, mida ma armastasin Eestis teha ma siin teha ei taha ja asjad, mida ma Eestis hea meelega ei teinud, neid mulle siin teha meeldib..... Kummaline

Kõike head........

Liina

Avastamas metsa ja ........

Tervist,

Eelmisel pühapäeval võtsin ennast kokku ja läksin Agnesega tema ratsutamisse kaasa. Ratsutada mul plaanis ei olnud, aga kuna talli taga on mets ja ka väike küngas otsustasin minna seda avastama. Ma ei olnud seal ainuke jooksja oli seal ka teisi inimesi. Ratsa, jala, joostes jne. Künkale olid tehtud mingid rajad, aga mina nendest aru ei saanud. Mina jooksin mööda mägirattaradu ja jooksin torni otsa, kust tipust avanes ilus vaade metsale. Kokku müttasin metsas oma 1, 5 h. Peale seda rattaga 40 min koju tagasi :))). Trenn selleks päevaks tehtud.

9. novembri sai mul 100 päeva Saksamaal täis. Kuidas küll aeg lendab........

Esmaspäev oli üllatusi täis. Nimelt korraldati esmaspäeva õhtul Heidenis Saint Martini rongkäik. St. Martin on katoliiklik tegelinski muinasjuttudes. Kes vaesele lapsele oma mantli, süüa annab jne. Igatahes see on vist üle Saksamaa tähtis traditsioon ja rongkäiku tehakse vist igas külas nädala jooksul. Rongkäik on tegelikult mõeldud algkooli lastele ja noorematele, aga kuna mina ei ole sellel ennem osalenud läksime meie ka sinna. See rongkäik oli nii armas. Rongkäik algas kooli orkestriga, siis tulid Heideni algkooli lapsed koos oma ülinunnude laternatega, siis St Martin oma valgel hobusel, siis teine orkester ja siis kõik ülejäänud lapsed ja lapsevanemad oma laternatega. Rongkäik läbis tervet küla ja möödus ka vanadekodust, et vanuritele rõõmu valmistada. Algkooli juures rongkäik lõppes ning seal etendati muinasjutt. Peale seda ostsime endale glögi ja tutvusime uuenenud algkooliga. Agnes ja Marlene-le tulid kõik vanad mälestused meelde :)).  Peale seda kõndisime koju.  Üks mees kutsus meid enda garaazi poolele teel koju minnes  ja näitas meile üliarmsaid küülikupoegi. Siin tunnevad kõik kõiki. 

Kolmapäev sõitsin ma niisama bussidega edasi tagasi. Kes teab, see teab selle põhjust :)))

Reedel ma vist magasin maha hommikul terve mate topelttunni, sest ma ei mäleta mitte midagi, mis me seal tegime, ainult seda, et õpetaja seisis terve tunni minu selja taga, sest sealt on parim vaade tahvlile :)))).

Reede õhtul oli Agnesel ja tema sõpradel kohtumine, mind kutsuti ka kaasa. Me käisime kokteilibaaris. Need kokteilid olid nii head. Seal me rääkisime ja olime niisama. Kahjuks minu saksa keel ei ole veel nii hea, et ma saaks kõigest aru, aga jamh.  Peale seda vaatasime kodus Saksamaa-Gibraltari mängu lõpuni. Saksamaa võitis 4:0 üle mitmette kaotuste teiste vastu. Kuigi Gibraltaril oli väga hea väravavaht. Peale siia tulekut on mulle hakanud jalgpall meeldima. Kuigi televiisorist ei ole nii huvitav vaadata kui kohapealt. 

Laupäeva hommikul oli mul mäng. Mind peab ikka platsil päris palju veel juhendama, sest ma olen ju jalkat ainult mänginud 2,5 kuud. Kahjuks me kaotasime 1:6 või midagi taolist. 

Veel esimesi: Ma sain oma esimese jalgpalli teooria tunni, kestis see küll 10 min, aga ikkagi.

Vaated

Mets

Torn

Tornist vaated

Agnes, mina, Marlene

St. Martin

Avastamas algkooli

Minu kokteil

Moodne kunst :))

Tsaukiiiiii,

Liina

Orienteerumine :)))))

Tervist,

Täna oli minu esimene orienteerumisvõistlus Saksamaal. Ma läksin täna sinna väikese närvitsemisega, polnud ma ju pea kolm kuud kaarti käes hoidnud ega orienteerunud.

Umbes kuu aega tagasi otsisi pereisa mulle ühe võistluse, mis asus kodust 40 km kaugusel. Nii mul siis küsitiga, ega ma minna ei taha. Muidugi tahan.

Sinna võistlusele mineks oli kõige parem otsus. Joostes tundsin ma ennast nii omas elemendis, mulle nii meeldis :)))))))).

Võistlus formaat oli midagi pool-valiku laadne. Olid kohustuslikud punktid ja valik punktid. Oma raja läbisin ma u 35 minutiga ja kokku pidin võtma 11 kp (6 kohustuslikku ja 5 valikut)

Järgmine selle klubi poolt korraldatav võistlus on veebruars. Loodan, et saan seal osaleda.

Huvitav fakt: Arvati, et ma olen rootslane, kuna särgil SRD SK. SK tähendab siin Rootsit.

Reede õhtul käisin koos Agnese sõbrannadega restoranis söömas. Tegelikult oli see liha, ribi, burgeri restoran. Ma võtsin burgeri, mis oli nii suur, et ma ei jõudnud seda ära süüa (ei tegelikult punnitasin endale selle sisse).

Täna peale võistlust käisin Davidi lauatenniseturniiri vaatamas. Ma ei teadnudki, et lauatennist on nii huvitav vaadata.
Ning ma kirjutasin täna oma esimese kirja saksa keeles (pidin oma tugiisikule tagasi kirjutama). Pereisaga kahepeale tuli täitsa loetav välja (mina mõtlesin teksti ja kirjutasin selle ära ja pereisa parandas).


Pilte:.....................

Minu suur burger 

Lauatennis

Lauatennis

Kaart koos teekonnaga

Suusakooli jope on ikka väga hea asi, hoiab sind soojas ka kõige külmemal hetkel

Mina finishis

Andreas leidis ka ühe punkti ülesse

Tsauka,


Liina

Viimase pooleteist nädala tegemised

Ega ma väga midagi huvitavat ei olegi teinud, see elu läheb siin vaikselt edasi.......

Aga siin on lühike kokkuvõte:

Mul sai 100 päeva lahkumisest täis (31. oktoobril).

Esmaspäeval kirjutasin inglise keele eksami kaasa

Reedel oli Halloween ja ma läksin sõbra juurde. Kokku oli lepitud, et ma jään sinna ööseks, aga kuna pereemaga oli väikene möödarääkimine, siis ta oli mul kell 12 järgi, et mind koju vedada. Ma pean pereemale alati kõiki asju mitu korda ütlema, sest ta alati unustab ära. :((

Laupäeval oli surnuaiapüha. Kõik kohad olid kinni ja inimesed käisid surnuaias. Siin on surnuaiad ja traditsioonid teistsugused kui Eestis. Näiteks abielupaar maetakse kõrvuti, ja seda platsi renditakse 30 aastat, siis maetakse keegi teine peale. Paari platsid on väga hästi korras hoitud ja ilusad. Perehaua platsid, mis minumeelest on Eestis täiesti tavaline on siin ainult väga rikastel inimestel. Surnuaiad on väikesed, aga ilusad ja hauaplatsid lähevad sirge reana järjest, ruumi sinna vahele jäetud ei ole. Haudasid eraldavad madalad hekid.

Laupäeva õhtul käisin Agnesega tema sõbranna sünnipäeval.

Pühapäeval ma puhkasin

Esmaspäeval tundsin ma ennast natukeme haigena, aga õhtul oli jalkas mäng ja ma mängisin kaasa. Platsil oli külm, vihma sadas ja oli külm tuul. Seal ma külmetasin korralikult.

Teisipäeval olin ma juba haige. Nii ma siis võtsin kätte oma ostetus lõnga ja vardad ja hakkasin kuduma. Lõpptulemuseks oli soe tutimüts. Kokku selle tegemiseks läks vist 7 tundi aega.

Saate ühe või paar pilte ka mu mütsist:

Head aega ja tsau, tsau

Liina