Esimene nädal

Tere,

Alustame siis sellega, kuidas ma kohtasin oma uut pere. Kui ICE Dortmundis peatus läks Mathilde maha ja ma pidin ise hakkama saama. Ma mäletan, et ma olin rongis üli närvis ja ma ei suutnud millelegi mõelda. Rongist maha tulles olin ma hetkeks üksinda, kuna ma ei näinud kedagi, nii ma siis hakkasin vaikselt oma suure kohvriga edasi kõndima ja lõpuks nägin oma pere. Mulle oli vastu tulnud pereisa Andreas, Agnes ja David. Esimesed kallid tehtud ja me suundusime edasi auto poole. Õues oli just hakkanud vihma sadama, õnneks autoni ei olnud pikk maa ja märjaks ma väga ei saanud.  Koju sõitsime me autoga 45 minutit. Autos me väga midagi ei rääkinud, aga kiirteel märkasin, et auto kiiruseks oli 160 km/h. Ma pole vist eales autoga nii kiirelt sõitnud. Koju jõudes sain kallistused ka pereema Ingridi käest. Nad näitasin mulle minu tuba, mis kahjuks asud keldri korrusel, mis mulle väga ei meeldi, aga jah. Talvel vb kolin ma katuse alla, sest hetkel on seal öösiti liiga valge ja palav. Kui mulle mu tuba kätte oli näidatud hakati minu sünnipäeva pidama, mis sellest, et see oli poolteist nädalat tagasi. Mulle anti kingitused ja me sõime kooki. Peale seda käisime koeraga jalutamas ja rullitamas. Õhtul plaaniti minna pidusse ning mindki kutsuti kaasa, aga ma olin liiga väsinud ja ma läksin magama. Pühapäeval olin mina esimene, kes üles ärkas ja kell oli vist pool seitse. Kuna teised magasid, olin mina oma toas ja vaatasin filmi, kuni kuulsin, et üleval on sammud ja läksin ülesse. Me käisime pereemaga pagariäris värskeid saiakesi ostmas ja hommikusöök võis alata. peale hommikusööki läksime Agnesega ratsutama. See tall, kus ta käib mulle ei meeldi. Seal on ainult ponid ja need kõik on kellegi omad. Seal ei tomu mitte mingisuguseid trenne ja kõik on üldiselt väga imelik, aga mis sellest ma lihtsalt uudistasin ja vaatasin, mida teised tegid. Peale seda pidime minema minigolfi mängima, aga vihma hakkas sadama ja me ei läinud. Davidi tüdruk tuli meile ning me mängisime neljakesi Monopoli. Vihma jäi järgi ja Marlene oli pankrotis ning me kõik läksime ratastega vaatama Heidieni vaatamisväärsust, milleks oli kinihunnik keset metsa :)))). Sellega kaasnes ka mingisugume müüt, aga ma ei mäleta seda enam. Peale seda tegime väikese matkaringi metsas ja ma pidin võidu jooksma nii Ingridi kui ka Davidiga. Ma võitsin mõlemad :))))))). Samal ajal korjas Agnes bioloogia jaoks lilli. Ta peab tegema herbaariumi 70 metsalillest. Õhtul aitasin ma tal lilli määrata ja ma läksin pühapäeval päris varakult magama, kuna hommikul kooli.

Esmaspäeval ärkasin ma kell 6 hommikul, hommikusöök ja kooli. Kooli sain ma autoga, aga edaspidi lähen hommikul bussiga. Kool on meeletult suur. Mulle tehti individuaalne tunniplaan ja ma sain ise valida, mis aineid ma õppida tahan, aga paljud tunnid on koos Davidiga, et ma üksi ei peaks olema. Kool algab kell 7:35 ja lõppeb kella 14:30 paiku. Koju saamine koolist on huvitav. Kui tunnid lõppevad minnakse bussipeatusesse ja koolibuss võtab meid peale ja sõidutab meid küladesse laiali. Kooli juurest sõidab buss Heidenisse u 10 minutit. Meid pannakse küla keskel maha ja sealt läheme edasi rattaga koju. 

Mul on väga palu topelt tunde. Topelttunni keskel on 5 minutit pausi ja kahe topelttunni vahel on 20 min pausi, kus kõik lähevad koolist välja kas pagarisse, poodi või on niisama sisehoovis.  Hetkel tundides ma niisama istun, kuulan ja kirjutan tahvlist asju maha ja tõlgin. Koolis on teistmoodi: 

• Õpetajatel on kombeks istuda laua peal,
• kõik õpilased on tunnis väga aktiivsed ja tõstavad alati kätt jne,
• kui on üksi lugemine, on klass täiest vaikne, kuulda on ainult hingamist,
• õpetajad on hetkel veel sõbralikud,
• peaaegu igas tunnis on gruppiarutus, grupitöö,
• väga palju analüüsitakse
• hindamissüsteem on Eestiga võrreldes tagurpidi.

Meie koolis käib veel kaks vahetusõpilast, üks Brasiiliast ja teine Kanadast. Nad mõlemad on Rotaryga, aga mind võeti ka nende kampa ja ma hakkan koos nendega saksa keelt õppima. Jõuludeni tuubime me grammatikat ja peale jõule hakkame õppima B1 taseme jaoks, mida me suuretõenäosusega sooritame mais-juunis. Ma tõsiselt loodan, et ma saan B1 taseme kätte. Koolis mul veel sõpru tekkinud ei ole, aga näod hakkavad meelde jääma. Reedel pidime kehalises hinde peale 45 min jooksma :)))).

Reedeõhtul käisime Agnese sõbrannadega kinos Doctor spielit vaatama, mis oli meeletult naljakas ja siis mäkis. Koju jõudsin kesköösel.

Laupäeval oli meil Familyday Kettelrhofis. See on seikluspargi ja lõbustuspargi vahepealne asi. Minu perekonda oli kutsutud sinna üritusele ning seal sai tasuta head ja paremat SÜÜA. Salatid, lihad, koogid, kohvi, maiustused, jne. Park iseenesest oli väga tore ja lahe, kahju ainult, et vihma sadas vahepeal. Peale seda läksime pereema õe lapse sünnipäevale. Agnesel on nagu minulgi omavanused nõbud. Me käisime neljakesi metsas koertega jalutamas. Õhtul oli neil plaan minna pidusse, aga kuna sünnipäevalaps Elisabet ja mina krimpsutasime selle peale nina jäi muuvinight peale ja me vaatasime meil Jääaeg 4. Nemad jõid õlut ja alkoholi, aga mina mitte. Peale filmi mängisime meeletult naljakat mängu. Kella 11 ajal läksid nad ära ja mina magama.

Pühapäeval käisime hommikul taas ratsutamas, aga mina käisin ainult kaasas. Peale seda läksime vanaema juurde kohvi jooma ja siis rastavõostlust vaatamas, mis asus meie majast 500 m kaugusel. Ma vist armusin seal koolisõittu, sest see on nii ilus ja lahe. Loomulikult oli seal kõrval ka takistusõidu võistlus. 

Paabulinnud käisid mööda parki lihtsalt ringi

Õnneks midagi halba ei juhtunud (hobusega)

Ma kirjutasin väga pikalt, aga ma loodan, et meeldis,

Tsau.

Viimased päevad Wittingenis

Tervist,

Kogu see kolm nädalat Wittingenis möödus meeletult kiirest. Kogu mu vahetusaasta algus oli väga raske ja mul oli suuri raskusi ümberharjumisega, kuna ma sattusin väga teissugusesse perre, kui on mu päris oma pere. Aga ma suutsin harjuda teiste kommetega ning sain aru, et erinevatel inimestel on väga erinevad vaated.
Keelelaagri viimased kaks päev olid suurest otsade kokkutõmbamine. Meile anti veel viimased mõtted ja näpunäited oma edasisteks seiklusteks Saksamaal. Reedel, ehk siis viimase päeva õhtul oli kõigi vahetusperedega grilliõhtu. Meie andsime omaltpoolt õpetajatele kingitused ning nemad andsid meile dliplomi, rongipileti, Bahncardi ning viimased informatsioonid. Meie orientatsiooniõpetaja Sara oli meile teinud A3 pildi meie daily circle-test (me pidime iga tunni alguses oma mõtetest, tunnetest joonistama, kirjutama.....). See oli väga armas. Me sõima häid sööke ja tegime koos Prantsuse tüdrukutega pannkooke ja sõime neid nutellaga. Õhtul andis Nina meiele veel A4 koos piltidega ja heade soovidega. See oli väga armas.
Hommikul pidin ma minema rongile ja siis Esseni poole teele. Hüvastijätt oli raske, ma olin nii harjunud selle "imeliku perega" :))))) ja ma sain perelastega väga hästi läbi ja nad kiindusid selle kolme nädalaga minusse, eriti kaks väiksemat ja nad on hästi armsad.
Rongiga ei pidanud ma minema üksinda, Mathilde reisis minuga koos. Meil olid mõlemad rongid samad, aga tema läks lihtsalt kaks peatust enne mind maha.
Oma keelelaagriperega käisin ma:
shoppamas,
lugesime igal söögikorral palvet,
sõitsin traktoriga,
mängisin trumme,
mängisin palju lauamänge,
käisin kirikus,
õppisin keelt,
elasin 3 nädalat põhimõtteliselt ilma internetita,
käisin islandi hobusega ratsutamas,
pidasin sünnipäeva,
jne.

Minu verandal kasvasid viinamarjad

Viimasel päeval pidime kirjutama midagi teisele seljale

Minu seljaleht

Kerli ja Elen

Minu ja Eleni leht

Trikitaja Venemaalt Aleks

Pannkoogitegemine 

Nutella

Elen, Kerli ja Roosa

Mina, Nicole, Zoe, Simion ja Tobias

Keelelaagri tüdrukud

Kogu seltskond

Laupäeva trip

Laupäeval läksime keelelaagri gruppiga tripile. Selle ümber oli hullust suur saladus ja kellegile ei öeldud kuhu me läheme. Lõpuks siis reedel saime teada, et me läheme kahetunnise rongisõidu kaugusele olevasse kaevandusmuseumisse. The Rammelsbergi kaevandusse, kust kaevandati tsinki, pliid ja veel midagi. See asub Goslari linna külje all.

Hommik algas nagu koolipäevalgi päris varajase ülestõusiga. Ma pidin üksi sööma ja vajalikud asjad kokku pakkima ning ma seadsin sammud rongijaama poole teele. Rongijaam asub minu kodust täpselt 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel (ma mõõtsin eelmisel päeval ära). Mina oli kõige esimesena kohal, aga õnneks tulid kohe ka kõik teised ja me läksime rongi peale. Rongis olin need neljased kohad ning me eestlastega hõivasime koheselt ühe nendest, rääkisime juttu ja sõime ja tegime nalja. Aeg läks nii kiirelt, et me ei märganudki kui me juba kohale jõudime. Kaevandusse läksime edasi bussiga. Enne maaallaminekut oli meil umbes 45 minutitt vaba aega antud. Nii me siis külastasime kivimite muuseumi (see oli väga igav koht) ja jõime kohvikus tassi kohvi. Ekskursioonist maa all ma väga midagi ei mäleta, kuna mul oli väga paha olla, aga jutt oli peamiselt (peakäis ringi, körvad olid lukus, pime oli jnevee ja veeväljaveo teemal 200 aastat tagasi. Ma olin väga õnnelik, kui ma uuesti maapeale sain. 

Goslari linna peaväljakul on iga kolme tunni tagant “näidend”, Mis näitab peamisi linna tundemärke. Pilte mul etendusest kahjuks ei ole, kuna mu telefon ei suutnud ilusaid pilte teha. Käisime veel 10 minutiga H&M kust ma sain endale megaodavalt teksad. Terve meie grupp sai endale valida kolme palliga jäätise, ning see oli päris suur niiet mul oli raskusi, selle nahkapistmisega :)))). Päeva lõpuks oli rongisõit koju, kus enamus magasid, kaasaarvatud ka mina. 

Kerli ja poolik Roosa

Elen ja Roosa

Ilus sinine kivi

Kivi valem

Mägijärv

Vaade kaevandusehoonele

Mina koos suure jäätisega

Sünnipäev

Sünnipäev

Lõpuks jõudis kätte minu kauaoodatud sünnipäev võõral maal. Ega see esimest korda pole, kus pean oma tähtsat päeva pidama võõrsil, aga jamh, päev algas nagu päev ikka kella 6:40 ülestõusuga, siis riidesse, viimased asjad kotti ja ülesse hommikust sööma. Pereisa oli hommikul juba pagariäris käinud ja soojad, lõhnavad saiad olid juba laual. Laud oli kaetud ja tort oli ka laual. Minu pärast olid hommikul ennast üles ajanud pereema ja pereisa, kes laulsid mulle sünnipäevalaulu ja me saime hommikusööki sööma hakata. Tordilt sai küünlad puhutud ja tort kooliviimiseks kokku pakitud ja ma seadsin oma sammud Mathilde juurde (tüdruk Prantsusmaalt) kellega koos me iga päev koos bussipeale läheme. Koolis lauldi mulle kaks sünnipäevalaulu ja anti veel kooki (õunakook). Muidu möödus koolipäev nagu tavaliselt. Koju jõudes sain ka kingitused ja sõime koolist järgijäänud koogitükid. Õhtul sain ma oma esimese möödarääkinise kogemuse. Päeval räägiti, et me lähme õhtul kellegi pulmaettevalmistusi tegema ja räägiti ilusatest riietest. No eks ma siis panin mitte oma parimad riided selga aga ikkagi ilusad. Autosse minnes küsiti mult kas seelik mida ma kannan on vana, mina ütlesin, et see on kortsus ei ei näe ju vana välja, see ju ainult natukene kortsus :)). Kõik teised olid väga huvitavalt riides. Kohale jõudes avastasin, miks mul küsiti, et kas se seelik on vana, me pidime lõikama kuuseoksi ja nendest pärgasid kokku tegema ning kuused olid väga vaigused. No eksma tegin ka tööd niipalju, kui seda piku seelikuga teha sai. Õnneks jõudsime me päris lõpus ja kogu töö oli varsti valmis. Peale seda oli õhtusöökj a lauldi ja räägiti niisama juttu. Ma olin päris õnnelik kui me lõpuks koju jõudsime ja ma magama sain minna. See oli väga huvitav sünnipäev :)))). 

Järgmisel päev avastasin kui kasulik oli käia tantsukursustel. :))))))))).

Töö käis niimoodi

Spagetti eis

Minu armas hostõde Nicole

Day III ja IV

Day III

Hommikul lasti mul pikalt magada. Kui ma üles läksin oli hommikusöök juba alanud ning neil oli külaline. Niipalju, kuima aru sain käis jutt mustlastest vist. Peale hommikusööki läksime me väiksemate lastega ujuma, mis asus majast 200m kaugusel. Seal oli tore. Tagasi tulles olin ma koos väikeste lastega batuudil ja liivakastis. Sellel ajal hakkas pereisa ühte hobust pesema ja ravima, Kelle on vist mingisugune allergia, ta kratsib ennast. Peale seda oli lõuna, milleks oli salat ja pärast seda koogid. Siis avati mu kingitus ja mindi oma tubadesse. Õhtul pean ma vist minema kirikusse, koos perega.

Kirikus oli huvitav, sest lapseb pidid see olema ainult 10 minutit. Laulsime kaks laulu ja üks naine rääkis midagi, millest ma aru ei saanud. Peale seda kupatati lapsed kirikust välja ja me läksime kiriku taha jalgpalli mängima. Kui see läbi sai läksime koju, siis oli õhtusöök ja ma läksin magama hehee, kell oli vist 8.

Day IV

Oli esmaspäev ja ma teadsin, et ma pean kooli minema. Eelmisel päeval anti mulle teada ka mu bussiajad. No mina kui korralik inimene arvasin, et ma pean kohe hommikul minema bussipeale ja siis koos teistega kooli. Nii ma siis ärkasin üli vara ülesse. Majas ei olnud mitte ainsatki häält, käisin üleval ja vaatasin ringi, aga kõik magasid. No ma läksin siis ka magama tagasi, ise mõtlesin, et mis toimub.         Toimus see, et esimese koolipäeva hommikul oli koolimajas hommikusöök koos peredega ja see algas alles kell 10 paiku. Sealne hommikusöögilaud oli suur ja rikkalik, sest iga pere võttis lauale midagi kaasa. Söödi ja räägiti juttu ning siis algas perekondade tuvustamine ja iga pere kinkis oma vahetuslapsele suure üllatuste tuutu. Saksamaal on traditsiooniks, et iga laps, kes läheb esimest korda kooli, talle kingitakse pere poolt tuutu. Seal seest võib leida maiustusi või pliiatseid, märkmike, igasuguseid vajalikke asju. Minu tuutu oli komme täis ning seal oli ka üks pliiats :)). Kui kogu see perekondade esitlemine läbi sai, tehti pilt ning pered läksid koju ja meil hakkasid tunnid. 

Meie saksa keele õpetaja Bethina on väga tore ning ta oskab rääkida mitut keelt, kaasaarvatud ka eesti keelt, kuna ta oli aastal 2007/2008 vahetusõpilane Eestis Paide kandis. Lisaks räägib ta veel prantsuse, saksa, inglise ja hispaania keelt. Hispaania keele ta sai selgeks Tsiilis, kus ta töötas õpetajana ühe aasta. Meie keelelaagris on 10 inimest. 3 tüdrukut Eestist (koos minuga), 2 poissi Türgist, 2 tüdrukut Prantsusmaalt, poiss ja tüdruk Soomest ning üks poiss Venemaalt (ta käitub väga imelikult). Päevaplaan on järgmine: kell 8:15 algab kool, esimesed 2 tundi on meil keeleõpe, peale seda peaks olema 10 minutiline paus, aga see venid alati pikemaks, järgmiseks on meil orientatsiooni tund, kus räägitakse ja antakse meile erinevaid nippe vahetusaastaks (need tunnid on alati väga huvitavad), siis lõpuks saabub lõuna ja me saame süüa (ma alati ootan seda, sest söök on alati hea :)), ning viimasedkaks tundi saame me veel õppida saksa keelt. Meie päev lõppeb kella 15:05 paiku ja buss koju läheb kell 15: 21 vist. Ma jõuan tavaliselt nelja paiku koju ning siis on mul vaba aega, millega ma midagi peale ei oska hakkata, kuna mul ei ole internetti. Minu peres hakkab õhtusöök tavaliselt kell 6. Peale seda minnakse kella 8 paiku magama. 

Day II

Tervist,

Minu teine päev algas rikkaliku hommikusöögiga.  Seal olid erinevad saiad ja vorstid ja juustud jne. Peale seda tegi pere minule ja Elenile jalgratastega ekskursiooni Wittingenis. Nad näitasid meiele erinevaid kohti, maju, poode jne. Lisaks käisime poes, kus tutvustasime perele, millest tehakse pudru (kaerahelbeid). Sealt ostsime veel juua ja lõunasöögi materiali. 

Eelmise õhtu grillimisel oli kokku lepitud,et täna minnakse minigolfi mängima ja vesiratastega sõitma. Kui kell kukkus kaks, siis olime autos ja söitsime teiste juurde, et veel mõned inimesed kaasa võtta. Kell kolme paiku jõudsime siis golfiraja juurde.Ma pole elu sees kunagi golfi mänginud ja see tundus alguses veidikene hirmutav. Kuna meid oli väga palju, siis jaotati meid kolme erinevasse rühma. Meie jõudsime kaheksateistkümnest rajast läbida üheksa rada. Pärast seda käisime söömas, aga vesiratasteni me ei jõudnud, kuna meid oli liiga palju ja paate ei jätkunud. Vahepeal oli helistanud minu keelelaagripere ja öelnud, et nad jõudsid nüüd koju. Golfilt tagasi ja asju pakkima. Asjad sain ma pakkitud ja sõitsime siis mu pere juurde. Kuna ma jõudsin sinna õhtul, siis algas kohe õhtusöök, milleks olid võileivad. Nad söövad võileibasid noa ja kahvliga puidust aluse peal. Enne sööki võtavad kõik kätest kinni ja ütlevad midagi, millest mina aru ei saa. Sellest õhtusöögist sain ma nii suure shoki, et ma hakasin lauas nutma. Õhtusöögilt ei tohi keegi ära minna enne kui kõik on lõpetanud, kätest kinni vötnud ja lause öelnud. Igatahes pärast seda põgenesin ma oma tuppa.

Pereema tuli mind vaatama, kallistas mind ja ta sai vist minust aru. Kui ma jälle üksi jäin tegin ma emmele oma esimese nutukõne. Õnneks ta rahustas mu maha ja soovitas magama minna, mida ma ka tegin. Siis helistas issi ja ma rääkisin ka temaga.

Minu keelelaagripere on puha usklik, meil ei ole majas ühtegi televiisorit ja internet on ainult ühes arvutis. Peale igat sööki on lapsed tund aega oma toas, loevad, või kuulavad muusikat või….. Tore asi on see, et neil on ühe hobuse asemel kolm hobust :).