Nädal, kus tundsin, et asjad hakkavad lahti minema

Sellel nädalal pidin ma jälle kooli minema, vaheaeg läbi ja igapäevane rutiin võtab mind endasse.  Esmaspäeval koolis lugesin ma läbi/lõpetasin  inglise keelse kohustusliku kirjanduse raamatu.  Õhtul oli trenn, aga saksa keelde ma ei läinud, kuna keegi ei saanud mind vedada. 

Teisipäeval andis üks tüdruk koolist mulle ühe inglise keelse raamatu lugeda. See raamat oli nii hea, ma lugesin selle läbi vist kahe päevaga (300 lehte). See on minu jaoks saavutus, kuna nagu mõned teavad, siis ma ei armasta väga võõrkeeles lugeda.  

Suur aitäh ühele inimesele, kes teisipäeva õhtul suutis mu halamise ja vingumise ära kuulata :)) 

Neljapäeval sai mul siin peres 2 kuud täis :))).  

Reedel oli koolis pikk päev. Kuna mina ei kirjutanud bioloogi eksamit, siis oli mul päeval kaks tundi vaba aega. Selle veetsin endale talvesaapaid otsides. Õhtul läksime ja ostsime mu valitud saapad ära, lisaks ostsin ma ka endale jalgpalli buutsad. Reede õhtul tundsin ma, et mul hakkab keel lahti minema. Ma tahan üritada rääkida nii palju kui võimalik saksa keeles. Üritada panna sõnadest lauset kokku. Ja ma olen õnnelik, kui ma suudan selle ka õige grammatikaga ära öelda. Tennises ma ka enam nii koba vist ei ole :))). 

Laupäeval oli mul järjekordne jalka mäng, mille me kahjuks kaotasime 2:3, aga ma õppin ja ma ei jookse enam seal platsil ringi nagu peata kana (vb on see tänu uutele jalanõudele)  :)))).  Pealelõunat pidime minema Essenisse kellegi juurde kohvi jooma. Me olime seal kokku 7 h, 7 !!!!!!. Ega me seal kogu selle aja kohvi ei joonud. Me käisime veel jõge vaatamas, mina sõitsin puldi-traktoriga mööda korterit ringi, kuulasin, mängisin koeraga, igavlesin. Õnneks saime me seal peale kohvi ja koogi ka veel õhtusöögi. 

Pühapäeval käisin jooksmas ja peretuttava sünnipäeval. Neil on siin väga imelik komme. Kui sa kellegi juurde lähed, tervitada sa kõiki inimesi kättpidi ja kui sa lahkud surud sa igal inimesel hüvastjätkuks kätt. Mõtle, kui külalisi on 10 või rohkem ja igaüks tahab sinuga ka paar sõna vahetada, venib lahkumine päris pikaks.

Nii uusi kui ka väga vanu pilte:

Heideni kohalik vaatamisväärsus
24. August

Kui mul tõsiselt igav on  

Mina puldi-traktoriga

Essenis kohvi joomas

Kõike head,

Liina

Palju pilte vähe juttu :))))

Tervist,

Panen siia ülesse pilte vaheajast ja muust.

Enamus piltidest on tehtud Baieris puhkusel olles.

Liina

Mina enne starti (5 km)

Heideni sügise pidustused

Esimene õhtusöök puhkusel

Kanuuga saime iga päev sõitta

Me teeme smuuthisid

Autos oli veitsa igav

Katedraal

Paadis

Mina ja Agnes

Joker

Agnes

Kelheimis

Mägijärv 

Kes arvad ära, mida ma jõin

Seikluspargis 

Katedraal Regensburgis

Ma ei mäleta selle koha nime kahjuks

Paadisõit

Tavaline nädalavahetuse hommukusöögi laud

Ma ei tunne ära ennast

Joker

Nädal täis jalgpalli, maalimist ja igavlemist

Vaheaja teine nädal, Ega ma sellest väga midagi ei oodanud, kuna mul polnud nädalaks suuremaid plaane tehtud.

Esmaspäeva hommikul oli mul maalikursus. Sinna ma läksin oma hostema soovitusel. Maalikursus kestab kolm päeva, esmaspäevast-kolmapäevani. Me pidime maalima oma tähtkuju elukohajärgi tausta, ehk elukoha värvid. Mina kui lõvi, värvisin tausta: kollane, pruun natuke oranzi ja rohelist. Oma tööga ma päris rahul ei ole, sest alati saab paremini ja pintsel ei istu mu käes veel samahästi, kui pliiats. Õhtul oli jalgpalli trenn. Mõnusalt sai joosta.

Teisipäeva hommikul maalima. Peale sööki käisin jooksmas poolteist tundi. Ja ootasin, et kell saaks 6. Veitsa enne kuut vajalikud asjad kaasa ja staadioni juurde, kus oli kogunemine, et minna koos vaatama jalgpalli EM kvalifikatsiooni turniiri. Saksamaa vs Iirimaa. Saksalastele ikka meeldib jalgpall. Me sõitsime bussidega võistluspaika. Küll enne seda oli kiirteedel ikka hullud ummikud. Aknast välja vaadates teistesse autodesse vaadates sai kohe öelda, kes ka vaatama läheb. Kokku oli vaatamas mängu 51 000 pealtvaatajat. Saab veel rääkida sakslaste täpsusest. Mäng hakkas üheminutilise hilinemisega, minu kella järgi.

Mäng algas, 5 minutil oli ärev koht, kuid kahjuks sakslased väravat ei saanud. Esimesel poolajal üritati mõlemal poolel väravat saada, aga ei õnnestunud. Esimene poolaeg lõppes 0:0. 15 min vaheaega ja mäng algas taas. 70 minutil lõi Toni Kroos värava. Kolmveerand pealtvaatajatest kaasa arvatud mina tõusime püsti. Käis hull plaksutamine, karjumine, hüüdmine. Sellist kogemust pole ma iila saanud kogeda. See oli lihtsalt meeletu ühine rõõmustamine. Peale väravat mängiti umbes 10 minutit korraliku mängu ja siis hakkas lihtsalt mängimine pihta. Korralikke rünnakuid sakslaste poolt ei toimunud. Palju söödeti Neuerile palle tagasi. See maksis kätte. Mängu minutid said täis, anti 4 minutit lisaaega.  Iirlastel oli ikka veel skoor avamata. Iirlased said nurgalöögi, värava ees toimus rabelemine ja viimasel minutil said iirlased värava. Vile käis, mäng oli läbi seis jäi 1:1.

Kolmapäeva viimane maalimine. Kolme päevaga kaks pilti. Mõlemad hetkel ripuvad mu toa seinal. Mõtlesin, et võik minna jooksma, aga läksime hoopis rulluiskudega Borkenisse. Ega ma sellel päeval midagi kasulikku ei teinud. Neljapäeval oli õhtul trenn. Mulle öeldi, et laupäeval on mäng, aga ma suure tõenäosusega ei mängi, aga ma ütlesin, et ma tulen siis lihtsalt vaatama.

Reedel ma põhimõtteliselt ei teinud midagi. tõlkisin ainult natuke raamatut ja lugesin.

Laupäeva hommikul ärkasin üles kiire hommikusöök. Ma igaks juhuks pakkisin oma riided kaasa, ehk pannakse ikka mängu. Kohale jõudes öeldi mlle, et ma pean mängima, kuna inimesi on liiga vähe. Mul ei ole jalgpalliks õigeid jalanõusi, kaitsmeid, riideid, kogemust, aga mis sellest. Kaitsmed mulle anti, riided anti nagunii kõigile ja eks ma siis oma olemasolevate jalanõudega läksin sooja tegema. Me mängisime vähemuses. Mina seal platsil jooksin põhimõttelisest ringi nagu peata kana, aga kiirendustrenni sai küll teha :). Esimesel poolajal (40 min) suutsime lüüa värava ja ka ühe palli enda väravasse lasta. Aga teine poolaega lagunes meie tiim täiesti koost. Mängida ei suudetud ja lõppkokkuvõttes jäi seisuks vist 1:5või 1:6. Aga olen jälle kogenuse võrra rikkam.

Pildid ja video,

Kõike ilusat,

Liina

Minu maalitud pildid 

Kameelion