teisipäev, 30. september 2014

Vale buss

Nädala huvitavamad tegevused jäävad nädalavahetusse, aga kolmapäeval sattusime mina ja Vicktoria vale bussi peale.
Kuna mina tavaliselt kooli juurest bussipeale minnes ei vaata, kuhu buss läheb, sest nad sõidavad nagunii Heidenist läbi, siis otsustasime  minna esimese bussi peale, mis saabus. Kahjuks oli selle bussi lõpp-peatus kardinaalselt teises kohas, kuhu meie minema pidime. Kui me Heidenist läbi olime avastasime, et buss sõidab valele poole ja ronisime järgmises peatuses maha. Nii me siis olime keset mitte kusagit. No tehniliselt mina teadsin, kuidas ma koju saan, sest bussipeatus oli minu jooksuringi peal ja poole tunnise jalutuskäiguga oleksin kodus, aga.... Igatahes tuli meile siis Erica järgi ja me sõitsime oma õigesse sihtkohta ja saime hakata saksa keelt õppima.
Reede hommikul oli meil matemaatika poolaasta töö. Ka mulle pisteti töö nina alla. Kuna kogu töö oli saksa keelne ja mina neid funktsioone ei jaga, siis ma tegin ühest ülesandest ühe tehte ära ja oma tööd ma ära ei andnud. Ega sellest midagi ka ei juhtunud. Reede õhtul oli tennis ja pärast seda käisin koeraga jooksmas/kõndimas.
Laupäeval oli meie külas jooks. Kuna mind oli kirja pandud, siis jooksin ma 5 km ajaga 27 ja midagi minutit (ma tean, väga hale tulemus). Õhtul oli Agnese sõbrannal sünnipäev, ka mina läksin kaasa. Õnneks mind on sõbralikult võetud sõprusringi ja minuga seltskonnas arvestatakse. Kuna küla keskel toimus pidu, siis me läksime ka sinna. Need külapeod on ikka meeletult armsad. Magama sain vist poole ühe ajal.
Pühapäeval tähistati Heidenis sügise saabumist. Küla keskel oli suur laada, turu laadne asi. Peeti heinarulli veeretamise võistlus, sõideti hobukaarikutega ja juhtus palju muud huvitavat.

Nii efektne hobune

Käisime Agnese ratsutamist vaatamas

Sellise telgi all toimus pidu

Ta mängis nii hästi trumme

Laat / kirbuturg



David ja Andreas

Rulliveeretamine 


Eesti ikka E-riik


pühapäev, 21. september 2014

Nädal 7

Tere,

Esmaspäeval oli mu jalka võistkonnal mäng teise linna noormeeskonna vastu. Mina kahjuk osaleda ei saanud, kuna mul ei ole veel mingit luba või midagi. Ega ma ise ka täpselt aru ei saanud. Nii siis tuli mul pealtvaatajat mängida. Mäng oli põnev, aga lõppu ma ei näinud, kuna pidin enne seda ära minema, et saksa keelde jõuda. Ma tõsiselt loodan, et võitsime. Minu lahkumishetkel oli seis 3:2 meie kasuks. (Eneselegi teadmata olen hakanud pidama päevikut, või selle laadset asja).
Kolmapäev oli üks suur segaduse päev. No alustame siis algusest. Hommikusöögil mainisin poole suuga, et mul läheb koolis kauem, kuna pean minema lisa saksa keelde. Koolis sain Victoriaga kokku enne tundi ja ta teatas mulle, et kellaaegadega on veidike pahasti ja me peame koolist varem lahkuma, et õigeks ajaks Eerika jõuda. Mina ei osanud selle peale midagi arvata ja läksin järgmisesse tundi. Vahetunnil istusime mina Autumn ja Victoriaga trepil. Autumnil olid tunnid läbi, minul vaba tund ja siis veel üks tund, kuhu ma ei saanud minna, kuna pidin jõudma saksa keelde. Nii ma siis otsustasin minna Automni juurde, kuna tema kodust on Erika juurde väga vähe maad. Erika on see, kes meile saksa keelt õpetab, kuna ta on vana, siis ta ei taha kooli autoga sõita ja meie peame hoopis tema juurde minema).  Saatsin bussis hostemale sõnumi, et sõidan teisse külla ja tulen hiljem. Kohale jõudsime ilusti. Erika oli meile teinud lõunasöögi ja peale seda õppisime poolteist tundi keelt. Lõpuks jõudsin koju poole viie ajal. Kodus olid kõik väga mures, et kus ma olen, kas minuga on kõik hästi jne. Ingrid oli vist ära unustanud, et mul läheb kauem. Õnneks lahenes kõik hästi.
Erikaga leppisime hilisema aja kokku, et me ikka kõik tunnid ilusasti ikka koolis saaks veeta.
Neljapäeval tuli meile ajakirjanik, kes tahtus teha minu ja perega interviju. Selleks sündmiseks oli kogu pere kokku aetud. Ingrid ütles mulle,et sellega läheb 20 min, aga läks 1,5 h, sellel päeval ma jalkasse ei jõudnudki. Küsimustele vastamine oli huvitav, meist tehti pilti ja artikkel pidi avaldatama laupäevases lehes.
Laupäeval oli YFU kokkusaamine, hommisöögiaja loeti kiiresti ajaleheartikkel läbi ja siis kokkusaamise poole (seal artiklis läksid mõned asjad, veitsa valesti, aga ikka juhtub). Kokkusaamine toimus meie kodust 70 km kaugusel. Seal sain ma tutavaks oma tugiisikuga, Saraga. Ta on väga tore ja sõbralik, tema käis ise vahetusaastal Lätis. Uritusest jäi meelde ainult söömine ja loss, kus me käisime.
Pühapäeval oli Davidi sünnipäev. Sünnipäeva tähistamine käib siis vastupidi. Külalised kutsutakse külla, siis kohe süüakse kooki ja juuakse kohvi ning siis alles tõstetakse välja leivad, saiad, vorstid juustud ja võileivaralli võib alata :)).

Õhtuks sõin hirveliha kartuli ja kastmega. Maitses huvitavalt.

Pilte ka:

Davidiga tema lubade saamist tähistamas

Ajakirjanikuga rääkisime aias

Mina ja Agnes

Mina lippu kokku panemas

David ja ta uus motikas

YFU üritusel

Koos teiste vahetusõpilastega

David ja Joker on puudu




Sünnipäevahommik






Artikkel ajalehes



Taga on loss








Ka pereisa viidi sõitma

Sõitma viidi ka kõige väiksemad


Pole majast vist enne pilti pannud



pühapäev, 14. september 2014

Ülejäänud nädal

Tervist,

Seekord saate pilte ka. Aga kolmapäeval läksin ma esimest korda rattaga kooli. Mul oli kooli keskel 2 h vaba aega, sellepärast. Kooli sõidab rattaga umbes 20 min. Kaks esimest tundi koolis, siis koju. Kodu 1h ja siis rattaga tagasi. Ma tollel päeval ei läinud Rotary saksa keelde, kuna mul oli Heideni linnapeaga kohtumine. See oli suht igav, minult küsiti paar küsimust ja siis ma seal lihtsalt istusin ja jõin oma kohvi. Peamiselt rääkis pereema. Kuulates nende vestlust võin öelda, et mõnest asjast sain ma täitsa aru :).  Õhtul ei teinud ma väga midagi.
Neljapäeval läksin esimeseks tunniks kooli, et teada saada, et mul on kaks esimest tundi tühistatud. Ma oleks saanud kaks tundi kauem magada. Aga noh jamh. Kuna meil ei olnud Davidiga midagi muud teha, siis me läksime vanaema juurde. Seal ma sain tund aega tukkuda  ja siis tagasi kooli. Koolis olid mul keemia ja füüsika topelttunnid. Mõlemas tunnis tegime katseid. Keemias tulid välja väga lahedad värvilised katsed :))). Õhtul jalka ja saksa keel ja siis magama.
Reedel sain ma kaua magada, kuna ma pidin minema kooli kolmandaks tunniks. Ma läksin ilusasti kooli. Terve klass ootas õpetajat ukse juures ja siis teatati, et tund jääb ära. See oli topelttund. Jälle kaks tundi vaba aega. Kuna ma olin ennast just selleks tunniks kooli ajanud. Sellel hetkel needsin ma selle kooli info liikumise maapõhja. Ma oleks saanud 4 tundi kauem magada. Kuna mul ei olnud midagi teha, siis me läksime Borkeni kesklinna. Lõppkukkuvõttes oli mul reedel kaks tundi, sest viimased kaks olid ka tühistataud. Laupäeva õhtul oli Agnese sõbranna juures grillimine. Räägiti juttu ja mängiti activitit. Ka mina sain kaasa mängida. Kuna mulle sattusid ainult selgitamise kaardid, siis saksa keelne sõna seletati mulle lahti inglise keeles ja mina seletasin oma võistkonnkaslastele sõna inglise keeles. Õnneks nad arvasid igakord mu sõna ära ning me võitsime mõlemad mängud. Peolt tagasitulek oli huvitav. Kuna Agnes oli ära joonud pudeli shampust ja 3 õlu, siis oli ta päris purjus omadega. Kuna mind temaga üksi koju ei lastud, siis kogu seltskond saatis minu ja Agnese koju. Vot.
Laupäevl käisin ratsutamas ja hostvanematega järve vaatamas. See asus 15 km kaugusel ja sinna mindi rattaga. Lahe järv oli. See järv on inimeste tehtud. Kui ehitati kiirteed, siis selleks läks vaja väga palju liiva ja see kaevati siit samast, peale seda tehti sellest suurest august järv.
Pühapäeval sain ma kaua magada. Hommikusöök söödud, läksime koeraga "metsa" jalutama. Peale seda olime me kogu perega kutsutud vanaema juurde lõunale. Seal saime korraliku kolme käigulise lõunasöögi. Õhtupoole käisime lähedal asuvas linnas, kuna seal toimus mingi üritus või laat. Õhtul läksin vara magama.

Saate pilte ka:
Nalja saab ka Rotary saksa keeles: vahetusõpilane Kanadast

Linnapeaga

Ma sain linnalt kingituse 
Hobune kellega olen sõitnud viimased kas korda Collin



Mu nägu on lihtsalt parim 

Mina ja Ingrid

Meie armas koer Joker

Joker ja Agnes





See on tõsi :)))))