Canta tu canción

Tervist,

Kuna ma pole siia väga pikalt juba kirjutanud, siis ma lihtsalt kirjutan, mida ma eelmisel nädalal tegin.

Mul oli eelmine või noh see nädal reedest kolmapäevani vaba. Laupäval Küpsetasime muffineid ja ma käisin kinos

Pühapäeval oli mega ilus ilm ja meil oli koos teiste vahetusõpilastega plaan teha rattamatk ja piknik. Saime siis kella 12 ühe juures kokku. Tegelikult me väga kaugele ei sõitnudki. Sõitsime linna kõrval oleva järve juurde. Seal pidasime piknikku ja rääkisime juttu. Peale seda otsustasime minna vesirattastega sõitma. Sõitsime siis kahe paadiga, kuna meil oli 7, järve keskele. Panime paadid kokku, tegime pilti võtsime päikest ja kuulasime muusikat umbes tund aega. Peale seda sõitsime kõik koju. Mega äge päev oli.

Esmaspäeval oli riiklik vaba päev. Me käisime Essenis vanavanemate juures lõunal. 

Teisipäeva hommikul ei teinud ma eriti midagi, aga õhtul sõitsime Kölni klaverikontsertit kuulama. Pianist oli Helene Grimaud. Esimesel osal jäin ma vist magama, aga pärast pausi vaatasin/kuulasin ikka ilusasti lõpuni. Loomulikult vaatasin ka selle kuulsa kiriku ära. Ikka päris võimas kirik.

Kolmapäeval oli mul nagu tavaliselt õppimine koos teiste võppidega. Seekord olime kutsutud Raesfeldi lossi piknikule. Meile öeldi, et Erika on lossi taga metsas tribüünil, kohas kus saab teatrit teha. Me siis jalutasime/ekslesime seal metsas umbes tund aega, siis lõpuks leidsime õige koha ülesse. Seal saime süüa ja oli ka proov suviseks muusikaliks.

Eile ja üleeile oli kool. Täna oli mul viimane jalka mäng. Kokkuvõttes jäime teiseks. Kui oleksime viimases mängus kaks väravat veel löönud oleksime kogu hooaja võitnud, aga hetkel jäime teiseks.

Ma õppisin Macarena laulu sõnad ja tantsu ära.

Ma vaatasin kahe päevaga ühe saksasarja ära. Seal oli 3 hooaega ja 52 osa.

Kõike head ja varsti kohtume,

Liina

Meie kutsu

Münster

Münster

Muffiniiiiiid

Piknik

See kuulus kirik

filharmoonia kontserdisaal

Sellise asja ehitasime Aureliega füüsikas

Re-Entry ja muu

Tervist,

Ega mul väga midagi kirjutada ei ole. 

Alustame siis Re-Entryga: See on seminar, kus valmistatakse meid ette koju minema, mis sellest, et koju tulen ma alles kahe kuu pärast. Seal seminaril oli minul suht iagv. Ma ei oska öelda miks, aga kuidagi oli. Jah me saime seal palju uut ja huvitavat teada, et kuidas käituda ja mida oodata. Endalegi üllatuseks olin ma nendes väikestes gruppides üsnagi aktiivne. Tegin ja rääkisin kaasa. Tavaliselt ma ainult kuulan. Vähemalt olen mõneski mõttes arenenud.

Siia saaks veel kirjutada mõne huvitava loo, kui mul need meelest ära poleks läinud. Oot midagi tuli meelde. Ma pean mingis muusikalis kaasa mängima. Minult ei küsitud, kas ma seda tahan või mitte, või kas mul üldse aega on. Ei no ma võin seda teatrit kaasa teha, aga sinna etendusele ma kohale ei lähe, sest see on väga valel kuupäeval ja mina ei taha mingis muusikalis kaasa mängida. Ma tean, et ma olen selle koha pealt väga sõjakas, aga mulle ei meeldi, kui mulle midagi peale surutakse. 

Ma hakkasin prantsuse keelt õppima ja sellega seoses avastasin, et ma ei oska enam  eesti keelt. Nimelt õpetab mu vahetusõde mulle prantsuse keelt ja mina talle eesti keelt, aga mu aju jooksis eile niimoodi kokku, et ma osanud enam öelda eesti keelseid lauseid õigesti ja hakkasin kahtlema, mis moodi on õigesti. Mu eesti keel oli väga mõjutatud saksa keele lause stuktuurist ja grammatikast.

Kuidagi viimasel ajal on mul väga igav olla. Kuidagi mitte midagi ei ole teha, ei ole mida oodata jne. Rääkisin sellet ka oma vahetusõega ja ta ütles, et ta aitab mul sellest masest välja tulla. Selles kõiges on süüdi Türgi reis. Peale seda reisi ma ei tunne ennast endana. Mul on selline tunne nagu ma kogu aeg muutun vastavalt vajadusele/ümbruskonnal.  Ma kuidagi ei leia ise ennast üles. Loodame, et see läheb mööda, sest see käib mulle juba tõsiselt närvidele. 

Laul, mis meenutab mulle alati Türgit

https://www.youtube.com/watch?v=K5KAc5CoCuk

Tervitades,

Liina