Nädal 7

Tere,

Esmaspäeval oli mu jalka võistkonnal mäng teise linna noormeeskonna vastu. Mina kahjuk osaleda ei saanud, kuna mul ei ole veel mingit luba või midagi. Ega ma ise ka täpselt aru ei saanud. Nii siis tuli mul pealtvaatajat mängida. Mäng oli põnev, aga lõppu ma ei näinud, kuna pidin enne seda ära minema, et saksa keelde jõuda. Ma tõsiselt loodan, et võitsime. Minu lahkumishetkel oli seis 3:2 meie kasuks. (Eneselegi teadmata olen hakanud pidama päevikut, või selle laadset asja).
Kolmapäev oli üks suur segaduse päev. No alustame siis algusest. Hommikusöögil mainisin poole suuga, et mul läheb koolis kauem, kuna pean minema lisa saksa keelde. Koolis sain Victoriaga kokku enne tundi ja ta teatas mulle, et kellaaegadega on veidike pahasti ja me peame koolist varem lahkuma, et õigeks ajaks Eerika jõuda. Mina ei osanud selle peale midagi arvata ja läksin järgmisesse tundi. Vahetunnil istusime mina Autumn ja Victoriaga trepil. Autumnil olid tunnid läbi, minul vaba tund ja siis veel üks tund, kuhu ma ei saanud minna, kuna pidin jõudma saksa keelde. Nii ma siis otsustasin minna Automni juurde, kuna tema kodust on Erika juurde väga vähe maad. Erika on see, kes meile saksa keelt õpetab, kuna ta on vana, siis ta ei taha kooli autoga sõita ja meie peame hoopis tema juurde minema).  Saatsin bussis hostemale sõnumi, et sõidan teisse külla ja tulen hiljem. Kohale jõudsime ilusti. Erika oli meile teinud lõunasöögi ja peale seda õppisime poolteist tundi keelt. Lõpuks jõudsin koju poole viie ajal. Kodus olid kõik väga mures, et kus ma olen, kas minuga on kõik hästi jne. Ingrid oli vist ära unustanud, et mul läheb kauem. Õnneks lahenes kõik hästi.
Erikaga leppisime hilisema aja kokku, et me ikka kõik tunnid ilusasti ikka koolis saaks veeta.
Neljapäeval tuli meile ajakirjanik, kes tahtus teha minu ja perega interviju. Selleks sündmiseks oli kogu pere kokku aetud. Ingrid ütles mulle,et sellega läheb 20 min, aga läks 1,5 h, sellel päeval ma jalkasse ei jõudnudki. Küsimustele vastamine oli huvitav, meist tehti pilti ja artikkel pidi avaldatama laupäevases lehes.
Laupäeval oli YFU kokkusaamine, hommisöögiaja loeti kiiresti ajaleheartikkel läbi ja siis kokkusaamise poole (seal artiklis läksid mõned asjad, veitsa valesti, aga ikka juhtub). Kokkusaamine toimus meie kodust 70 km kaugusel. Seal sain ma tutavaks oma tugiisikuga, Saraga. Ta on väga tore ja sõbralik, tema käis ise vahetusaastal Lätis. Uritusest jäi meelde ainult söömine ja loss, kus me käisime.
Pühapäeval oli Davidi sünnipäev. Sünnipäeva tähistamine käib siis vastupidi. Külalised kutsutakse külla, siis kohe süüakse kooki ja juuakse kohvi ning siis alles tõstetakse välja leivad, saiad, vorstid juustud ja võileivaralli võib alata :)).

Õhtuks sõin hirveliha kartuli ja kastmega. Maitses huvitavalt.

Pilte ka:

Davidiga tema lubade saamist tähistamas

Ajakirjanikuga rääkisime aias

Mina ja Agnes

Mina lippu kokku panemas

David ja ta uus motikas

YFU üritusel

Koos teiste vahetusõpilastega

David ja Joker on puudu

Sünnipäevahommik

Artikkel ajalehes

Taga on loss

Ka pereisa viidi sõitma

Sõitma viidi ka kõige väiksemad

Pole majast vist enne pilti pannud