Amsterdam ja muud

Tervist,

Okei Hamburgi ma sõitma ei pea, sellest olin ma valesti aru saanud. Põhimõtteliselt terve eelmise nädalaga olin oma tugiisikuga palju kontaktis ja ta tuli reedel mulle siia koju, et rääkida. Reedel olin ma nagu tõsine närvipundar, aga peale tennist korjas ta mu kodust peale ja me sõitsime kohvikusse, et omavahel natuke rääkida. Me rääkisime sellest õnnetusest ja ka sellest, mis edasi saab. Kuna mu pereema oli kolmapäeva õhtul öelnud, et nad ei ole õnnelikud ja 4 kuud on pikk aeg ning, et mul oleks parem kui ma pere vahetaks. Ka sellest rääkisin ma tugiisikuga ja me arutasime seda ning mulle  on tõesti perevahetus parem. Peale kohvikut tulime tagasi ja siis oli jutuajamine kogu perega. Seda mina uuesti läbi elada ei soovi. Igatahes suurema osa ajast rääkisid täistkasvanud. Mina ja Agnes olime suht vait kogu selle aja. Mul polnud õrna aimugi, et mu pere minust niimoodi mõtleb, see tuli mulle üllatusena. Peale seda näitasin Heikele (tugiisik) oma tuba ja me rääkisime ka siin ning tema on minu poolel, sest see mida pere minust soovib/arvas on liiga idealistlik. Mina ei ole ideaalne inimene. Mina olen alati tahtnud, et mind võetakse kui teisi lapsi peres, ma teen niigi rohkem kui teised ja ma ikka ei kõlba, ikka teen ma midagi valesti. Lisaks oli neil mingi probleem minu ja rahaga, aga sellest ma aru ei saanud. Lisaks ütles Heike, et nende hääletoon kogu selle vestluse ajal oli olnud väga ründav. Igatahes mul läheb perevahetuseks. Siin olen ma veel 2-3 nädalat ja siis ma vahetan.

Laupäeva hommikul oli mul jalkas mäng. Tiim oli väga heas meeleolus ja kõik klappis ming me võitsime 9:0. Mulle üllatuseks pandi mind esiritta, Mul pole õrna aimugi, kuidas seda eesti keeles kutsutakse. Aga igatahes ei olnud ma enam kaitses ja sain uue kogemuse võrra jälle rikkamaks. Peale seda koju tagasi tulles polnud mul õrna aimugi, mida ma oma ülejäänud nädalavahetusega peale hakkan, aga see mure lahenes kiiresti, sest Heike kirjutas mulle, ega ma ei soovi talle ja ta mehele  külla sõita ning järgmisel päeval Hollandisse sõita. Ta helistas mu vahetusperele ja nemad olid nõus. Siis oli mul kaks tundi aega, et rongipilet osta, asjad kokku panna ja lõunat süüa. Loomulikust sain ma selle kõigega ilusasti hakkama ja kella 4ks olin ma juba rongipeal Soesti poole teel. Ma pidin Essenis rongi vahetama, aga kõik läks ilusasti ja kella 6 olin ma ilusasti Soestis. Heike oli mulle juba vastu tulnud. Me käisime poes, et homseks väljasõiduks mõned asjad osta ja siis suundusime tema poole. Seal olime umbes 1h kahekesi ja siis tuli ta mees ja kaks poissi jaapanist ka koju. Poisid jaapanist elavad ajutiselt tema juures. Peale seda läksime kõik koos Hispaania restorani sööma. Toidud olid väga maitsvad ja ka seltskond oli super. Kuna tagasi tulles oli kell juba palju, läksin pessu ja kohe magama, sest järgmisel päeval oli vaja vara üles tõusta. 

Pühapäeval oli plaanitud väljasõit kell 7, aga tegelikult sõitsime välja kella poole 8 ajal. Ma kavatsesin autos magada, aga sellest ei tulnud väga midagi välja, sest terve 3 tundi, mis me Amsterdamis sõitsime rääkisime me autos juttu ja seda loomulikult saksa keeles. Amsterdami jõudsime kella poole 11 ajal. Parkisime auto linna serva ja sõitsime bussiga linna, sest tramm oli katki ja meile öeldi seda loomulikult siis, kui me just piletid linna ja tagasi olime ära ostnud. Esimese asjana käisime niisama ringi, aga siis soovisime külastada Anne Franki muuseumi. Sinna jõudes selgus, et seal oli juba liiga pikk järjekorda ja me otsustasime selle järgmiseks korraks jätta, kui ma kunagi veel sinna satun, edasi ostsime praamipiletid, et paadiga kanalites väikese ekskursiooni teha. Peale seda suundusime muuseumite juurde. Valituks osutus Van Goghi muuseum. Nii tore, et ma nii noor olen, ma sain tasuta sisse. Muuseum oli väga huvitav. Talle ikka meeldis endast hullult portree pilte joonistada. Neid oli lausa terve ruum täis. Van Gogh mütsi, piibu, pintsiga. Van Gogh soojades, külmades toonides, erinevate tehnikate ja ma ei tea veel millega. Muuseum vaadatud läksime sööma, sest kell oli ka juba päris palju. Kuna meil oli pärast seda veel natuke aega tahtsin mina ka seal kurikuulsal punaste laternate tänaval ära käia. Aga noh kell oli 5 õhtul, siis ega seal midagi suurt väga ei toimunud, aga neid uksi nägin ma küll. Edasi kõndides leidsime ühe Jaapani poe, mis oli suht huvitav, sest sealt leidis kõike, mis on Jaapanis tavaline. Peale seda oli kell juba palju ja me suundusime auto juurde tagasi, et koju sõita. Kuna minu kodu jäi poolele teele, siis mind visati koju ära. Amsterdam oli lihtsalt nii super, meil tõsiselt vedas ka ilmaga, natuke tuuline oli, aga muidu päike paistis ja suht soe oli. Sellest linnast võib lihtsalt leida kõike, mis hing ihaldab. See oli üks parimaid nädalavahetusi, mis mul üldse sellel vahetusaastal olnud on.

Kui ma koju tagasi jõudsin käistus pereisa natuke imelikult. Tema kehahoiak rääkis teisiti, kui see mida ta välja ütles, aga noh elab üle. Pühapäeva õhtul olin ma lihtsalt nii väsinud, et läksin kohe magama. Hetkel siinse pere käitumine on suht normaalne, õnneks. Aga jah mina ja YFU otsime mulle uut pere ja vaatab, mis siis edasi saama hakkab.

Kõik need pildid on Amsterdamist:

Mina, Ikuru ja Keisuke, avastamas juuste

Kõike head,

Liina