Minu teine päev algas rikkaliku hommikusöögiga. Seal olid erinevad saiad ja vorstid ja juustud jne. Peale seda tegi pere minule ja Elenile jalgratastega ekskursiooni Wittingenis. Nad näitasid meiele erinevaid kohti, maju, poode jne. Lisaks käisime poes, kus tutvustasime perele, millest tehakse pudru (kaerahelbeid). Sealt ostsime veel juua ja lõunasöögi materiali.
Eelmise õhtu grillimisel oli kokku lepitud,et täna minnakse minigolfi mängima ja vesiratastega sõitma. Kui kell kukkus kaks, siis olime autos ja söitsime teiste juurde, et veel mõned inimesed kaasa võtta. Kell kolme paiku jõudsime siis golfiraja juurde.Ma pole elu sees kunagi golfi mänginud ja see tundus alguses veidikene hirmutav. Kuna meid oli väga palju, siis jaotati meid kolme erinevasse rühma. Meie jõudsime kaheksateistkümnest rajast läbida üheksa rada. Pärast seda käisime söömas, aga vesiratasteni me ei jõudnud, kuna meid oli liiga palju ja paate ei jätkunud. Vahepeal oli helistanud minu keelelaagripere ja öelnud, et nad jõudsid nüüd koju. Golfilt tagasi ja asju pakkima. Asjad sain ma pakkitud ja sõitsime siis mu pere juurde. Kuna ma jõudsin sinna õhtul, siis algas kohe õhtusöök, milleks olid võileivad. Nad söövad võileibasid noa ja kahvliga puidust aluse peal. Enne sööki võtavad kõik kätest kinni ja ütlevad midagi, millest mina aru ei saa. Sellest õhtusöögist sain ma nii suure shoki, et ma hakasin lauas nutma. Õhtusöögilt ei tohi keegi ära minna enne kui kõik on lõpetanud, kätest kinni vötnud ja lause öelnud. Igatahes pärast seda põgenesin ma oma tuppa.
Pereema tuli mind vaatama, kallistas mind ja ta sai vist minust aru. Kui ma jälle üksi jäin tegin ma emmele oma esimese nutukõne. Õnneks ta rahustas mu maha ja soovitas magama minna, mida ma ka tegin. Siis helistas issi ja ma rääkisin ka temaga.
Pereema tuli mind vaatama, kallistas mind ja ta sai vist minust aru. Kui ma jälle üksi jäin tegin ma emmele oma esimese nutukõne. Õnneks ta rahustas mu maha ja soovitas magama minna, mida ma ka tegin. Siis helistas issi ja ma rääkisin ka temaga.
Minu keelelaagripere on puha usklik, meil ei ole majas ühtegi televiisorit ja internet on ainult ühes arvutis. Peale igat sööki on lapsed tund aega oma toas, loevad, või kuulavad muusikat või….. Tore asi on see, et neil on ühe hobuse asemel kolm hobust :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar