Day I

Tervist,

Minu esimene vahetusaasta päev algas poole 2-se ülestõusuga. Viimased asjad kotti ja siis lennujaama poole teele. Lennukile läksin ma Wroclawist Poolast, kuna enne seda olin Tsehhis orienteerumise laagris (Silva o'camp). Juba eelmisel õhtul vaadates kaarte leidsime, et Wroclawi läheduses on päris mitu lennujaama. Nii, et teele asusime me väikese ajavaruga. Alguses läksime vana lennujaama juurde, aga seal ei olnud ühtegi hingelist ja me sõitsime edasi ja viimaks leidsime õige lennuvälja ülesse. Minu suurimaks kartuseks oli pagasi kaal, kuna mul ei olnud võimalik oma kohvrit enne ära kaaluda, siis see oli natukene liiga raske (mul oli kaaluks 26, midagi, aga olla võis 23kg). Eks ma siis pakkisin oma kohvri jahti, andsin paksemad talve riided Margitile ja lõpp kaaluks oli 23,4 kg, mis läks ilusasti läbi. 

Lende ja ümberistumisi ma ei kartnud, kuna olen ennegi lennanud ja võimeline suurtes lennujaamades orienteeruma. Oma üllatuseks avastasin, et Wroclawi lennujaamas oli wi-fi ning oma kirju lugedes sain teada, et mu asenduspereks on Eleni keelelaagripere, kus ma veedan oma esimesed kaks päeva. Wroclawist sain ilusasti lennukile ja suundusin Frankfurti poole. Kuna sõitsin Lufthansaga, siis sain lennukis hommikusöögi, milleks oli kohupiim (see oli huvitava maitsega). Frankfurdi lennujaamas pidin ma terminalist B jõudma terminali A, mis oli 15 minutilise kõndimiśe kaugusel läbi lennujaama. Kuna mul oli järgmise lennuni aega umbes 2h, siis ma istusin oma gate-i juurde. Seal avastasin, et Frnkfurdi lennujaamas on ka tasuta wi-fi. Seda ära kasutades kirjutasin emmega ja vaatasin telefonis filmi. Ma polnud terve hommik põhimõtteliselt midagi söönud, ega joonud. Ma teadsin, et Lufthansa terminalides pakutakse tasuta kuumasid jooke (kohv, tee, kakao, ...... jne), siis otsisin selle koha ülesse ja jõin kaks tassi kakaod.  Frankfurdist lennukile minek oli huvitav. Meie gate oli täiesti terminali otsas, ning me pidime lennukile minema bussiga. Buss sõitis oma 10 minutit lennujaama (ümber lennukite, tunnelitest, majade alt). Õnneks mu lend kestis ainult 30 minutit. Maha tulles sain ilusasti pagasi kätte (ma tõsiselt kartsin, et mu kohver kaob ära).

Vastu oli mulle tulnud Eleni keelelaagripere (neil oli mulle kaasas üliarmas plakat), kuna Elen oli enne mind jõudnud, siis saime me koos hakata sõitma Wittingeni poole. 

Sõites käisime läbi McDonaldist, kuna vahetuspere pojal oli kõht tühi. Wittingeni jõudes näidati meile autoga veidikene ümbrust ja siis jüudsime koju. Neil on väga laiali olev, piklik maja (see on veidikene harjumatu, aga harjub ära). Tund aega saime rahulikult olla ja siis läksime mina, Myriam (peretütar), Elen ja hostema lihapoodi steike ja vorste ostma õhtuseks grillimiseks. Pood asus meist umbes 2 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Liha on siin kallis (ma lihtsalt pidin, selle ära mainima). Pärast seda viisime liha koju ja läksime jäätisekohvikusse (seal oli nii suur valik erinevaid jäätiseid). Mina valisin endale jäätise shokolaadi, pähtkite,vahukoore ja midagi oli seal veel. Pilti kahjuks ei ole, kuna telefoni polnud kaasas. Tagasi tulles vaatasin Eurospordis takistussõitu ja kella 7 ajal läksime kõik vabatahtliku juurde grillima. Peale minu ja Eleni oli seal veel üks Prantsusmaa tüdruk (nime ma kahjuks enam ei mälete) ja üks Vene poiss, kelle nimi oli Igor (temaga sain harjutada natukene oma olematut vene keelt :)) Enne grilli valmimist mängisime lauatennist ja ma õppisin ära oma esimesed laused saksa keele läbi selle mängu (üks punk mulle  jne). Saksamaal toimud söömine aeglaselt ja rahulikult koos suure jutuga. Nii ma siis söömise ajal hoidsin oma kõrvad lahti ja kuulasin. Siin ei paluta sul üle laua midagi ulatada, vaid sa tõused püsti ja võtad ise. Noored said kiiremini söödud ja me jätkasime oma lauatennise mängu, aga me tüdinesime sellet kiirelt ära ning meid kutsuti  jalkat mängima 4 : 4-lja vastu. Mäng kestis kaua, aga lõppes sellega, et üks väikene tüdruk sai päris kõvasti haiget ja me läksime lauda tagasi.  Lauas olid täiskasvanud juba viskit nautimas (väga tavaline on õhtusöögi juurde juua õlut, joovad ka need, kes on 16 täis). Kõik see oli umbes juba 9 ajal. Edasi sõime lauas snäkke ja mängisime kaarte. Kella kümne paiku olin ma juba nii surnud, et me läksime koju. Koju jõudes käisin ma pesemas (ma sain käia pesus sooja veega, (see oli mõnus), sest laagris seda ei võimaldatud). 

Minu esimene päev oli sündmuste rohke ja väsitav, aga ma olen rahul.