Esmaspäev vs Teisipäev

Minuga on kahe päeva jooksul lihtsalt nii palju asju juhtunud. Esmaspäeva hommikul sain ma teada, et meil jäävad kehalised ära. Kuna see tundus väga kahtlane, siis mina tubli inimene võtsin igaksjuhuks ikka kõik kaasa. Kooli jõudes selgus, et pooled tunnid jäävad ära. Sel hetkel needsin ennast maapõhja, ma olin võtnud kõik asjad kaasa, kott oli megaraske. 

Esimene tund oli ajalugu ning me vaatasime filmi. Mul on väga kahtlane tunne, et ma jäin tunnis magama :))). Muidu sain koolist vara minema ja koju. Õhtul oli jalka trenn. See oli nii lahe, aga kahjuks olid mul valed jalanõud ja ma pidin natuke enne trenni lõppu ära minema, et saksa keelde jõuda. Seal on nii igav, aga noh eks ma siis kordan vanu asju ja tuletan meelde, ehk on abi. 

Teisipäev, täna juhtus nii palju. Kooli minnes vaatasin, et mul on ainult kolm esimest tundi, sest kõik teised jäetakse ära. Kool lõppes kell 10:15 ja kodus olin ma kell 11. Ma saabusin koju kõige esimesena. Kuni teiste jõudmiseni vaatasin ma arvutist ära Eesti telesarja "Kartulid ja Apelsinid". Lõuna söödud ja me sõitsime Bocholti, sest Agnesel ja Davidil oli hambaarst. Peale seda läksime kaubanduskeskusesse, sest Agnesel oli jalanõusi vaja. Mina ei viitsinud kaasa minna ja David võttis mu kaasa elektroonikapoodi. See oli mega vinge, suur ja seal oli hästi palju huvitavaid vidinaid.  Kahjuks ei saanud me seal kaua olla, sest Agnes pidi kehalisse jõudma, kuhu ta lõpuks siiske ei jõudnud. Tagasiteel ostsime jäätist. Ma ostsin ühe palli Cookie jäätist vahvli sees (hind on sellel vist 1 €), siin ei koonerdata jäätisega, sinna vahvliotsa pandi rohkem, kui üks pall jäätist. Tagasiteel auto juurde kadus Agnes ära koos koeraga, aga sellest ei olinud midagi, sest lõpuks auto juurde ta oma tee  tagasi leidis ja me saime koju minema hakata. Koju jõudes koorisin ma õunu ja otsustasin, siis minna koeraga jalutama. Sellest tuli väga huvitav seiklus. Nimelt ma mõtlesin minna linna uudistama ja hakkasin siis lihtsalt ühele poole kõndima. Umbes 40 min pärast sain ma aru, et ma olen eksinud, no tegelikult tagurpidi oleksin ma saanud koju tagasi kõndida, aga see oleks liiga palju aega võtnud. Nii ma siis küsisin esimeselt möödujalt, kuidas saada linna keskele. Mulle näidati tee kätte ja 20 min olin ma vupsti kodus tagasi. Selgus, et ma olin oma otsaga jõudnud teisele poole linna otsa, kuidas, seda ma ei tea. Kodus oldi juba muretsema hakatut, et kus ma nii kaua olen ja pereema oli mind otsima juba jõudnud minna. Õhtul, mindi rulluiskudega sõitma ning minagi läksin kaasa, see oli väga vahva ja ma õppisin ennast rullidega ümber keerama. Väga hästi see veel välja ei tule, aga harjutamine teeb meistriks, igatahes väga tore oli.

Bocholis käimine mõjub mulle halvasti. Igakord kui ma sinna sattunud olen, tahan ma midagi kirjutada:).

Kõike head ja head ööd soovides:

Liina