Ma nüüd siis võtsin ennast kätte ja kirjutan oma blogisse uue sissekande. Millalgi see nädal sai mul lahkumisest 4 kuud täis. Ma vist ei olegi jõudnud tänada neid 4 inimest (+ emme ja Kaarel) , kes olid minuga kella 2 öösel üleval ja kellega veetsin ma oma viimased hetked kodus. Südamest tänan teid!
Aga muidu läheb mu elu siin vaikselt edasi. Ma käisin eelmisel nädalal juuksuris, nüüd on mu juuksed 5 cm lühemad. Koolis saan ma ka juba rohkem aru, kui esimestel nädalatel.
Jalgpallis on hetkel võistlushooaega ja pea iga nädal on mul kuskil mäng. Mulle on hakkanud jalgpall täistsa meeldima.
Pühapäeval käisin jälle Agnesega kaasa. Sain jälle natuke metsas oma mõteid tuulutada.
Ma sain inglise veeranditöö tagasi, hindeks sain 3+, oleks saanud paremini, aga mina ei teadnud, et ülesandes tuleb terve raamat ära analüüsida, mitte kirjutada päeviku sissekannet (Mis tegelikult oli antud ülesanne, kirjutada peategelase päeva päeviku sissekanne). Aga noh jamh, eks ma saan uuesti proovida jaanuaris, sest siis on järgmine töö, ehk läheb paremini.
Kuna see nädal on koolis N, R, L projektipäevad, milles vahetusõpilased (mina) osalema ei pea, saan ma endale pika nädalavahetuse.
Ma olen avastanud, et need asjad, mida ma armastasin Eestis teha ma siin teha ei taha ja asjad, mida ma Eestis hea meelega ei teinud, neid mulle siin teha meeldib..... Kummaline
Kõike head........
Liina
Mida Sulle siis teha meeldib, mida kodus teha ei meeldinud?
VastaKustuta