Minu vahetusaasta Saksamaal Heidenis: Le parkour

Minul oli eelmisel nädal 4 järjestikust vaba päev. Mida ma siis tegin need päevad?

Neljapäeval magasin ma kella 10-ni. Põhimõtteliselt oli David juba koolist tagasi kui mina üles tõusin. Terve päeva ei teinud ma tegelikult suurt midagi. Täitsa laupäeva tunne oli. Õhtul oli trenn ja keelekursus.

Vot nüüd tuleb huvitav päev REEDE. Reedel magasin ma jälle kaua ja käisin koeraga jalutamas. Reede õhtul oli tennis ja pärast seda oli mul plaanis minna Karole külla ja seal teha filmiõhtu, koos teiste võpidega. Karo juures me filmivaatamiseni ei jõudnudkui, sest koos oli nii lahe seltskond (ka endised võpid, kokku vist 8 inimest). Me küpsetasime kolme erinevat sorti jõuluküpsiseid, rääkisime juttu ja tegime muud põnevat. Kui ma kella 12 paiku koju jõudsin avastasin, et terve maja on jõuludeks ära kaunistatud. Kõik väga punastes toonides. Siin võivad jõulud alata, kasvõi praegu.

Laupäeva õhtul käisin jõuluturul koos Agnese ja tema sõpradega. Seal me sõime ja vaatasime ringi.

Pühapäev ja esimene advent. Oh jeerum küll. Hommikul enne hommikusööki istusime kõik perega suures toas maha, esimene küünal pandi põlema jame laulsime advendilaulu. Ja nüüd kujutage mind ette seal nõutu näoga istumas, esimene kord elus, kus ma adventi tähistan. Kirikus peeti ka advendimissa, aga mina sinna ei läinud vb lähen järgmine nädal, vaatan selle imelooma ka ära. Pühapäeval käisin veel jooksmas. Õhtupoole läksin hostvanematega Veleni lossi vaatama. Me kõndisime lossipargis ringi ja seal Andreas rääkis mulle pikalt ja põhjalikult Saksamaa jõulu traditsioonidest, või rääkis ta seda hommikul, ma ei mäleta enam. Igatahes lossipark oli äsja renoveeritud ja see nägi muinasjuttuline välja.

Tahaks veel mainida, et õues on väga külmaks läinud. Miinusesse ei ole veel läinud, aga ikkagi tundub meeletult külm.

Ja nüüd räägime põhiteemast, millest on ka pealkiri inspireeritudl. Le parkour. See on prantsuskeelne sõna ja see tähendab parkuurimist. Nimelt just seda teeme me hetkel kehalises kasvatuse. Turnime, ronime, hüppame üle kastide ja mattide ja jookseme ja teeme ma ei tea mida veel. Igatahes esmaspäeval kehalises oli mul lihtsalt nii lõbus. Me pidime ronima üle kahe meetri kõrguse matiseina. 5 ringi proovisin kuues kord sain üle. Aga noh nendele pikkadele jalkapoistele, kes minuga seal kursusel on, oli see vist liiga lihtne. Mul pole õrna aimugi, kuidas nad sealt nii kiiresti üle said. Lisaks kukkusin ma kastiseina pealt sellili alla, või ma maandusin sellili, mul pole õrna aimugi, aga see oli nii naljkas. Ei, ei haiget ma ei saanud, sest seal alla oli matt, aga teised tulid kohe küsima, kas minuga on kõik hästi. Kuna ma olen seal kursusel koos 5 tüdrukuga ja ülejäänud on poisid, siis mul oli tõsiselt mega naljakas seal kehalise tunnis.

Esmaspäeval sain ma kahelt erinevalt inimeselt kiita, et mu saksa keel on parem, ise ma selles küll nii kindel ei ole, aga arengut on küll märgata.